Nädalavahetuse puhul, peale viit rasket tööpäeva viinamarjaistanduse põldudel, sain preemiaks linnareisi ja tunnikese internetti! Tasus rabada või mis;)
Reisimise suurim mõnu on selles, et kuna iga päev juhtub nii palju uusi ja huvitavaid asju, siis yks nädal tundub kui kaks kuud - kodus olles poleks mul kyll yhest nädalast nii palju kirjutada. But here I come.
Jerilderie'st. See on kylakene Billabongi oja kaldal ca 1000 elanikuga, yhe bakery, yhe poe ning kolme pubiga. Eelmine pyhapäev siin ringi jalutades oli tunne kui Pallel yksi maailmas - Melbourne'i kolmest miljonist ringisebivast ja asjatavast elanikust oli saanud viis järve kaldal pikniku pidavat kohalikku. Karm kukkumine või mis;)Aga otsus pakkida kott ning tulla Jerilderie'sse oli parim, mis minuga juhtuda sai- just taolisi kohti ja taolisi seiklusi ma Austraaliast otsima tulingi.
The Billabong vineyard'st. Päritolult horvaatidest vendade Frank ja John'i orgaaniline viinamarjaistandus, mis toodab nii valget kui punast veini. Vanem vend John on suurim lõuapoolik, keda elus kohanud olen, noorem vend Frank aga kohtlane 40-aastane vanapoiss, kes esmapilgul tundub väga huvitav (ja nägus;)) meesterahvas, kuid teise päeva õhtuks lõputu filosofeerimisega igayhe hulluks suudab ajada. Esimest korda elus töötan siis ehtsas viinamarjaistanduses, kus pea sama kõrged paagid, kui olid Melbourne'i pilvelõhkujad, on täidetud ehtsa veiniga! Töö on raske, palk kehva, aga kõik muu on super. Tuleb lihtsalt tõdeda, et elus ongi nii, et ei saa kõike head korraga ja seepärast tuleb teha valikuid, millest loobuda. Hetkel olen otsustanud veel siin peatuda, kui kaua- ei tea.
Tööst. Iga päev kell 7.45 ootab auto ukse ees, et kella kaheksaks meid põllule viia. Koos minuga töötab veel jaapani 22-aastane balletitantsija Sayaka ning seda liigutust, mida päeva jooksul sadu ja sadu kordi 8 tunni vältel peame tegema, nimetatakse 'chipping'. Termini sisu on see, et iga istik tuleb puhastada kasvudest ja yleliigsetest oksadest ehk midagi analoogset porgandite ja peetide rohimisega.
Vahe aga selles, et chipping toimub kuumuses 28 kraadi varjus, 33-34 päikese all;) Siin on tõesti soe ning see alles kevad- varsti peaks kraadiklaas hakkama pärastlõunal näitama 40! Lisaks meile töötavad farmis alaliselt veel Keith ja Grant - kõige ehtsamad Austraalia farmerid, keda telekas nähtud seriaalidest võite silme ette manada. Ning ausalt öeldes- ilma nendeta oleks töö tundunud äärmiselt masendav ja äärmiselt yle inimvõimete. Keith, kes on 54-aastane eluaegne põllumees ja meiega koos põllul käib, hiilib igal vabal võimalusel meile salaja appi ja hoolitseb selle eest, et me regulaarselt piisavalt vett jooksime. Selline isalik hoolitsus on nii liigutav. Kujutage ette- kurdame talle kogu aeg, et töö raske ning palk niru, ning eile, töönädala lõppedes koju tulles ja riideid pessu viima hakates avastasin, et ta oli mulle lohutuseks 20 dollarise rahatähe mytsi sisse peitnud! Grant aga kutsus meid enda majja elama, sest nii saame kokku hoida iganädalase 120 dollarit majutuse eest makstud raha. Mees ise on uskumatu- 38-aastane farmer, kes kogu oma raha investeerib vintpyssidesse, pyssirohtu ja pystolitesse. Kuid tegemist on tõelise tegijaga, kelle kodu pungil täis erinevatelt võistlustelt kogutud trofeesid ja medaleid. Isegi minul lubati päris pystoliga käsi valgeks saada! Aga nyyd parim osa- neljapäeva õhtul võtsid Grant ja Frank mu kaasa kängurujahile! Na-na-naa- Te ei ole vist Indias käinud!!! See oli äge- saagiks 2 jänest, viis rebast ja känguru. OK,OK - tegemist ei olnud just pärisjahiga;) Sõitsime autoga mööda viinamarjaistandust ringi, valisime prozhektorivalgusega sihtmärgi välja ning Grant lihtsalt tulistas. Ja pärast nägin, kuidas näeb välja uks paljaksnylitud Austraalia rahvusloom ehk naked kangaroo;) Aga maitseb ta tõesti ylihästi. Lisaks pyssilaskmisele olen vahepeal omandanud ka oskuse ATV-ga põldude vahel ringi rallida, sest see on ainuke viis istanduse lõpututel hektaritel ringi liikuda.
Nii et nende hetkede pärast tasus siia tulla. Nendega kaasnevad naha all turritavad ohakaokkad, valutav selg, ärapõlenud nina ning ning umbrohust tekkinud allergia on tegelikult lihtsalt vaid väga hea õppetund, kui lihtsalt raha läheb ja kui raskelt ta tuleb. Nii et jällegi tuleb tõdeda, et emadel on alati õigus- ainult, et ega me ju ei õpi teisiti, kui ikka omal nahal järele proovides;) Ent kui keegi helde sydame ja käega isik meie heaolu parandamise võimalusi otsib, siis saate seda teha, toetades finantsiliselt mu tänase-päeva-viinamarja-bossi website'l http://www.healthy-organic-living.com/organic-wine-store-online.html
P.S. Ja tuli välja, et need loomakesed, keda mina Melbourne's pidasin täissöönud oravateks, on hoopiski opossumid!
Reisimise suurim mõnu on selles, et kuna iga päev juhtub nii palju uusi ja huvitavaid asju, siis yks nädal tundub kui kaks kuud - kodus olles poleks mul kyll yhest nädalast nii palju kirjutada. But here I come.
Jerilderie'st. See on kylakene Billabongi oja kaldal ca 1000 elanikuga, yhe bakery, yhe poe ning kolme pubiga. Eelmine pyhapäev siin ringi jalutades oli tunne kui Pallel yksi maailmas - Melbourne'i kolmest miljonist ringisebivast ja asjatavast elanikust oli saanud viis järve kaldal pikniku pidavat kohalikku. Karm kukkumine või mis;)Aga otsus pakkida kott ning tulla Jerilderie'sse oli parim, mis minuga juhtuda sai- just taolisi kohti ja taolisi seiklusi ma Austraaliast otsima tulingi.
The Billabong vineyard'st. Päritolult horvaatidest vendade Frank ja John'i orgaaniline viinamarjaistandus, mis toodab nii valget kui punast veini. Vanem vend John on suurim lõuapoolik, keda elus kohanud olen, noorem vend Frank aga kohtlane 40-aastane vanapoiss, kes esmapilgul tundub väga huvitav (ja nägus;)) meesterahvas, kuid teise päeva õhtuks lõputu filosofeerimisega igayhe hulluks suudab ajada. Esimest korda elus töötan siis ehtsas viinamarjaistanduses, kus pea sama kõrged paagid, kui olid Melbourne'i pilvelõhkujad, on täidetud ehtsa veiniga! Töö on raske, palk kehva, aga kõik muu on super. Tuleb lihtsalt tõdeda, et elus ongi nii, et ei saa kõike head korraga ja seepärast tuleb teha valikuid, millest loobuda. Hetkel olen otsustanud veel siin peatuda, kui kaua- ei tea.
Tööst. Iga päev kell 7.45 ootab auto ukse ees, et kella kaheksaks meid põllule viia. Koos minuga töötab veel jaapani 22-aastane balletitantsija Sayaka ning seda liigutust, mida päeva jooksul sadu ja sadu kordi 8 tunni vältel peame tegema, nimetatakse 'chipping'. Termini sisu on see, et iga istik tuleb puhastada kasvudest ja yleliigsetest oksadest ehk midagi analoogset porgandite ja peetide rohimisega.
Vahe aga selles, et chipping toimub kuumuses 28 kraadi varjus, 33-34 päikese all;) Siin on tõesti soe ning see alles kevad- varsti peaks kraadiklaas hakkama pärastlõunal näitama 40! Lisaks meile töötavad farmis alaliselt veel Keith ja Grant - kõige ehtsamad Austraalia farmerid, keda telekas nähtud seriaalidest võite silme ette manada. Ning ausalt öeldes- ilma nendeta oleks töö tundunud äärmiselt masendav ja äärmiselt yle inimvõimete. Keith, kes on 54-aastane eluaegne põllumees ja meiega koos põllul käib, hiilib igal vabal võimalusel meile salaja appi ja hoolitseb selle eest, et me regulaarselt piisavalt vett jooksime. Selline isalik hoolitsus on nii liigutav. Kujutage ette- kurdame talle kogu aeg, et töö raske ning palk niru, ning eile, töönädala lõppedes koju tulles ja riideid pessu viima hakates avastasin, et ta oli mulle lohutuseks 20 dollarise rahatähe mytsi sisse peitnud! Grant aga kutsus meid enda majja elama, sest nii saame kokku hoida iganädalase 120 dollarit majutuse eest makstud raha. Mees ise on uskumatu- 38-aastane farmer, kes kogu oma raha investeerib vintpyssidesse, pyssirohtu ja pystolitesse. Kuid tegemist on tõelise tegijaga, kelle kodu pungil täis erinevatelt võistlustelt kogutud trofeesid ja medaleid. Isegi minul lubati päris pystoliga käsi valgeks saada! Aga nyyd parim osa- neljapäeva õhtul võtsid Grant ja Frank mu kaasa kängurujahile! Na-na-naa- Te ei ole vist Indias käinud!!! See oli äge- saagiks 2 jänest, viis rebast ja känguru. OK,OK - tegemist ei olnud just pärisjahiga;) Sõitsime autoga mööda viinamarjaistandust ringi, valisime prozhektorivalgusega sihtmärgi välja ning Grant lihtsalt tulistas. Ja pärast nägin, kuidas näeb välja uks paljaksnylitud Austraalia rahvusloom ehk naked kangaroo;) Aga maitseb ta tõesti ylihästi. Lisaks pyssilaskmisele olen vahepeal omandanud ka oskuse ATV-ga põldude vahel ringi rallida, sest see on ainuke viis istanduse lõpututel hektaritel ringi liikuda.
Nii et nende hetkede pärast tasus siia tulla. Nendega kaasnevad naha all turritavad ohakaokkad, valutav selg, ärapõlenud nina ning ning umbrohust tekkinud allergia on tegelikult lihtsalt vaid väga hea õppetund, kui lihtsalt raha läheb ja kui raskelt ta tuleb. Nii et jällegi tuleb tõdeda, et emadel on alati õigus- ainult, et ega me ju ei õpi teisiti, kui ikka omal nahal järele proovides;) Ent kui keegi helde sydame ja käega isik meie heaolu parandamise võimalusi otsib, siis saate seda teha, toetades finantsiliselt mu tänase-päeva-viinamarja-bossi website'l http://www.healthy-organic-living.com/organic-wine-store-online.html
P.S. Ja tuli välja, et need loomakesed, keda mina Melbourne's pidasin täissöönud oravateks, on hoopiski opossumid!
posted by Tammekas at 11:43 PM
1 Comments:
Hei hei Mõttemoor- tore on tõdeda, et ikka elus oled! Yks asi millest, siin kindlasti puudust tunnen on Sinu teravad naljad ja sarkastilised torkamised! Aga Sa sobiks hästi siia yhiskonda, sest nagu kohalikud ise ytlevad, ei ole neil mitte 'the good sense of humour', vaid 'the good sense of sarcasm'.Ja siit edasi tõenäoliselt aimad juba ise, miks ma nii kiiresti nendega yhise keele leian;)
Post a Comment
<< Home