Kui keegi paluks mul just nyyd ja praegu mõelda ennast tagasi hetke, kui olin oma iga viimseimagi keharakuga siiralt ja 100% õnnelik, siis valiksin selle: reede õhtul peale tööpäeva lõppu hyppan ATV peale ja tuule kõrvus vihisedes vajutan viinamarjaistanduse põldude vahel gaasipedaali põhja teadmisega, et järgmised kaks päeva ootab ees freedom! Minu teine töönädal viinamarjaistanduses on läbi ja seekordne preemiareis tõi mu pealinna Canberrasse. Keith ja Grant osalevad sellel nädalavahtusel siin toimuvatel laskmisvõistlustel ja meid Sayakaga võeti samuti auto tagaistmel kaasa. Seega veetsin täna esimese poole päevast lasketiirus auke märklaudades iga lasu järel kinni kleepides- päris põnev esimesel tunnil, veidi igavam teisel tunnil ja kolmandal mõtled, kuidas õnnestuks vehkat teha;) Aga iseenesest nägin ära, mida endast kujub laskesport ning yllatav oli näha, kui palju naisterahvaid sellega tegelemist harrastab. Homme plaanin siiski kohe hommikul Canberra peale minna, kuna eile öösel avastasime, et järve kaldal, kus pealinn paikneb, on suur kellakoda, kus homme lõuna ajal toimub klassikalise muusika kontsert. Pole kunagi olnud sellise asja andunud austaja, ent lihtsalt tunnen, et väike annus kultuuri kulub hädasti ära vahelduseks igapäevasele Jerilderie kylaelule ja viinamarjaistikutele.
Samas on Jerilderie's nii syrrilt relaxing, et täna linnas shopping street'l jalutades ei osanud enam ei astuda ei istuda. Meil on yks toidupood, mis suletakse 18.30 ja peale seda ei piiksu kesktänaval ykski hiir ega lenda kakaduu-vaid opossumeid võid öösiti kuulda pargis puude otsas ragistamas. Need on maaelu juurde kuuluvad võlud - ehkki teenid vähem kui linnas, hoiad kokku ikkagi rohkem, sest lihtsalt ei ole võimalik kuskil oma teenitud dollareid luftitada. Ning peale selle oled õhtuks nii väsinud, et isegi ei mõtle selle peale, et tahaksid kuskile veel ringi rahmeldama minna.
Yllatav on see, et ka maksusysteem on linnas ja maal erinev - office work maksustatakse 29% income tax + 9% pensionifondi, millest 70% saad riigist lahkudes tagasi; põllumajanduses töötades maksad vaid 13% income tax'i, millest tagasi muidugi ei saa midagi;) Rõõmustav oli seda siiski teada saada- saab lubada endale paar lisashokolaadi või kilo vanillijäätist või hoopis tunnike-paar internetti (ehkki selle viimase kätte saamine on vist kõige keerulisem meie kylakeses). Töö iseenesest oli teisel nädalal oluliselt rohkem inimvõimetele vastavam - hullem osa vineyard'st sai esimese 5 tööpäevaga läbi käidud ning nyyd tundub kuidagi lihtsam. Või lihtsalt ise olen harjunud ning olukorraga leppinud, sest jätkuvalt ei saa öelda, et tegemist oleks just easy money'ga. Igal öösel ärkan yles meeletu valuga käes ja paremas õlas, jalalihased krampis ja justkui teravad nõelad torkimas näpuotsasid. Ei oleks ilmaski osanud ette kujutada, et mu kehas taolised lihased yldse olemaski on, mida nyyd oma igapäevases töös pidevalt kasutan. Varsti peaksid nad samas juba niivõrd tugevad olema, et saan rahus jutti hommikuni magada. Ainuke lohutus nendel magamata öödel chippingu'st valutavaid sõrmi masseerides on teadmine, et fruit picking on veel hullem- seega yritan niikaua viinamarjaistanduses vastu pidada, kui mu rahutu rändurihing vähegi suudab. Kevadiste öökylmade tõttu siin Austraalia osas on farminduses rasked ajad, mistõttu kirsikorjamise mõtte olen maha matnud ja sibulakorjamine ei tundu just erilise dreamjob'na ning tõenäoliselt peatun lähinädalad veel Jerilderie's. Ilmaga on see aasta yldse kehvasti - pyhapäeval oli metsik äike ja esmaspäeval selline torm, et me tööle ei saanudki. Puhur myhiseb igal öösel kõrva ääres ja kampsun on toolileeni peal varuks valmis pandud- no ei tule see suvi!!! Samas päeval on selline palavus, et hetkel oma vasakut õlga vaadates nuputan, kust päikesepõletuse jaoks kreemi hankida, sest ega ei olnud ju meeles enne jalutuskäiku Canberras mingit kaitsekreemi kasutada. Kuid näiteks neljapäeva õhtul oli just täpselt selline vihmane õhtupoolik nagu koduses Eestis augustikuus, mil ainukeseks sooviks on otsida riiulist yks paks juturaamat ja pugeda voodisse teki alla seda lugema. Raamatu asemel otsustasin siiski telekast filmi vaadata - panin DVD peale, sättisin end mugavasti diivanile kerra ja hakates subtitle'id valima nägin loetelus viimasena valikut 'eesti keel'! Tundsin ennast tõesti hetkeks kui tagasi Tallinnas.
Samas olgem ausad- järjest raskem ja raskem on eestikeelne mõtlemine ja eks ka kirjutamisel hakkab yha enam tunda andma, et viibin inglisekeelses keskkonnas, mistõttu tekstist yha rohkem võõrkeelseid väljendeid võib leida. Nii et eestikeelsed subtitle'd tähendavad varsti seda, et pean käeulatuses hoidma sõnastikku nende inglise keelde tõlkimiseks. Või õigemini mitte Eesti- English, vaid Eesti - Aussie Language, sest siin ei räägita kindlasti mitte seda inglise keelt, mida meile koolis õpetati- see on mingi eriliselt broken mix, pikitud ohtra slangi ja sarkastiliste naljadega, millest vaid yks ocker (e.k. põline) Australian aru saab. Lihtsalt paar näidet Teilegi - äkki läheb vaja;)
* kangaroo loose in the top paddock-rumal ("You have kangaroo....")
* cooking with the gas- läheb väga hästi ("Now we are cooking with the gas")
* rack off! - tõmba uttu
* dog&bone - telefon
Ning Pillekas- organic wine tähendab seda, et istanduses, kus töötan, ei kasutada yhtegi kemikaali ja seega on tegemist nn loodusliku tootega, mis teooria kohaselt peaks säästma Su järgmise hommiku peavalust;) Ei ole ise veel niipalju tarbinud, et selle fakti tõelevastavust kinnitada, aga õhtusöögi kõrvale maitseb klaasike, mis ökonomisti sydamerõõmuks free on the house, päris hästi.