Seoses kellakeeramisega puudub mul õrnemgi aimdus, palju kodumaal praegu ajamasinad näitavad. Siin igatahes on hetkel 13.45 ja kuna ennem oli ajavahe 7h, Teie keerasite 1 h taha ja meie siin 1 h ette, siis võiks eeldada, et need, kes tõusevad pool viis hommikul, on just äsja ärganud. Aga tegelikult vahet ju pole;)
Istusin täna hommikul rõdu peal, jõin hommikukohvi ja vaatasin, kuidas päike sillerdas kaugusse kaduval veehorisondil. Yllatusega avastasin, et minust on saanud hommikuinimene- tööl käies olid hommikud nii rasked ja alles peale lõunat hakkas midagi kuskil liigutama. Ent nyyd vastupidi- hommikuti tõusen naeratusega silmis, sest ees ootamas tegemised, mis pole mitte kohustus, vaid lihtsalt puhkus ja nauding. Esmaspäeva hommikud ei pea olema sinised, kui sa ise neid siniseks ei ela.
Reedel käisin Victoria parlamendihoonet kaemas - tasuta tour nii et miks mitte;) Kuna peale minu oli veel uudistajaid 2 taani tydrukut, siis kujunes guide'ga väga huvitav 1,5 tunnine diskussioon. Sain päris palju huvitavat teada
- et Victoria osariigis on tõsised veeprobleemid praegu, sest keegi ei ole kunagi enne mõelnud, et joogivesi ka lõppeda võiks (tuli meelde Mehhiko playa, kus esimest korda elus sain karmi õppetunni, et isegi kui kõike muud vajalikku on piisavalt, aga tilkagi joogivett ei ole, siis pole sellel kõigel muul ka erilist väärtust).
- et kogu Austraalias napib meeletult tööjõudu. Majandus kasvab tohutu kiirusega ja maavarasid jagub, aga kuna elanikkond kogu mandri peal on kokku vaid 20 miljonit, siis napib töökäsi, kes selle kõik rahaks konverteeriks.
- et puuviljad on nii kallid, kuna transpordikulud on meeletud. Toodetakse kyll siinsamas Austraalias, aga kui mõelda, et Austraalia=terve manner, siis tõesti transportimine maksab.
- et ei ole paremat kohta elamiseks kui Austraalia:)))

Ja ma ise polegi peale esimese shoki vaibumist mitte hetkeks veel kahetsenud, et niimoodi pea ees tundmatusse vette sai hypatud. Loodame, et tööotsingud samuti yhel hetkel õnneliku happy-end'i leiavad;) Tyypilise eestlasena ei oska ma ju mitte rahulikult relaxida- juba esimene õhtu oli vaja välja selgitada, mis dokumente vaja hakata ajama. Inimesed siin on hoopis teistsugused. See ei ole mingi auaasi, et Sul on kogu aeg kiire ja võõras on mõttekäik, et mida rohkem tööd ning sebimist, seda tublim ja asjalikum oled. Vastupidi- austraallased ise ytlevad, et nad pole eriti kõvad töörygajad ning eelistavad barbecue'd sõpradega beachil paarile lisadollarile öötundide eest kontoris. Eile õhtul toanaabriga päevamuljeid vahetades rääkis ta samuti, et siinne yhiskond ei väärtusta mammona kummardamist ja elatakse iseendale ning oma perele, mitte asjadele. Näiteks alati kui Sa kysid abi, tuntakse siirast huvi, kust pärit oled ning iga vestlus hakkab alati fraasidega "Hello!How are You?". Kusjuures enamikel juhtudel nad on tõega huvitatud are You doing good or not. Muidugi ei saa jätta märkimata, et Victoriat loetaksegi kõige sõbralikumaks maakonnaks siin mandril, kus inimesed on valmid viimase oma hinge tagant andma abivajaja aitamiseks. Ja vaikselt hakkab see omalegi kylge.
Ehkki sealt edasine vestlus võib kujuneda päris heaks ajude ragistamiseks, sest ehkki enda arvates mu inglise keel väga kehva ei ole, siis kohati ei saa ikka mitte muffigi aru! Iga päev loen-tõlgin õppimise mõttes ajalehti või raamatut ning avastan pidevalt, kui vähe tean erinevaid sõnu ning expressioneid. Ja rääkimise osas ei olegi mitte austraallased need kõige hullemad, vaid pigem just UK-st tulijad - katsu sa mingi shotlasega pikemat vestlust arendada! Või siis iirlased- oh mine God! Kuid ostsin omale Ausside slängisõnastiku, nii et kyll varsti tuleb ka minul;)
Laupäeval käisin lõpuks ära Melbourne'i akvaariumis, nii et tänaseks olen oma silmaga näinud nii koaalasid, pingviine ja kängurusid kui ka haisid ja raisid ning stonefishes and cowfishes. Uskuge mind - nad kõik on tõesti olemas!